Makroonid on fantastilised ja ülipopulaarsed seest pehmed, pealt sõmera koorikuga õhulised küpsised, mille vahel on kreem. Kuigi enamasti seostatakse makroone iseäranis Pariisiga, siis makroonid on tänaseks laialt levinud kõikjale üle maailma. Tegelikult eksisteeribki mitu makrooni valmistamise meetodit sõltuvalt millise stiiliga makroone küpsetada. Ja ka makrooni retsept varieerub samuti pisut sõltuvalt sellest millise stiili järgi makroone valmistada, aga enamasti on makrooni retsepti põhikoostisained ikka mandlijahu, munavalge, suhkur ning tuhksuhkur. Makroonide valmistamine ei ole tegelikult väga keeruline, aga kuna makroon on väga tujukas, siis nõuab ta natukene pühendumist küpsetamisel.
Muide, rahvusvaheline makrooni päev on 20. märts!
Erinevad makrooni valmistamise stiilid
Makroonide puhul võib eristada peamiselt prantsuse ja itaalia stiili. Mööndusega võib siia lisada ka šveitslaste Luxembourgeri, mis on prantsuse makrooni pisut väiksem sugulane, vahest ehk pisut õhulisem ja kergem. Itaalia stiili makroonide puhul kasutatakse suhkrusiirupit, mis lisatakse vahustades munavalgele. Prantsuse stiili makroonide puhul eelnevat kuumutamist ei toimu ning munavalge ning suhkur lüüakse koos tugevaks vahuks.
Makrooni ajalugu
Makroone peetakse üldiselt ikka prantsuse maiuseks, kuid makroonid ei ole originaalis üldsegi mitte prantsusmaalt pärit. Prantsusmaale jõudsid makroonid hoopiski Itaaliast umbes 16. sajandil, mil Euroopas õilmitses renessanss ning kui Katariina di Medici, Firenzest pärit hilisem prantsuse kuninga Henri II abikaasa, kolis Itaaliast Prantsusmaale ning võttis kaasa ka oma kondiitrid. Itaaliasse omakorda jõudsid makroonid jumal teab kust. On mõningaid ajaloo allikaid, mis väidavad, et süürlased tundsid sarnast maiust nimega Louziehi ning seda juba 15. sajandil. Kuid päriselt on makroonide algupära siiski teadmata.
Muide algupäraselt pakuti makroonide bežee rattaid eraldi ning alles hiljem pandi nende vahele kreem. See juhtus kusagil 19. sajandi alguses ning sajandi lõpuks oli sündinud gerbet ehk meile tuntud ja laialt levinud Pariisi makroon, mille vahel on võikreem või siis moos.
Aga on makrooni päris algupärase ajalooga kuidas on, siis fakt on loomulikult see, et makroonide ülemaailmse kuulsuse eest tuleb tänada ikkagi prantslasi ning iseäranis Pariisi kondiitreid: no kes ei teaks nende kuulsaimat kondiitriäri/makroonimaja Ladurée’d.
Erimaitselised makroonid
Makroonide ja nende erinevate maitsekombinatsioonide puhul on piiriks ainult fantasia. Neid on võimalik küpsetada erinevates erksates värvitoonides. Maitsete puhul on enamlevinud vaarika -ja soolakaramelli maitsed kuni koduse mustsõstra või pistaatsiapähklini välja. Makroonide maitsete ja värvide kombineerimisel on põnev osa nende omavaheline sobitamine: vaarikas ja roosa, mustsõstar ja lilla, kollane ja sidrun jne.
Dulcinea makroonivalikus orienteerumiseks on täna kuus erinevat maitset / värvivalikut:
- Roosa – vaarikas
- Lilla – mustsõstar
- Beež – kohv
- Valge – soolakaramell
- Kollane – sidrun
- Oranž – passion fruit
Makroonide valmistamine
Makroonide valmistamise linnalegend räägib, et see on väga keeruline ja jõukohane ainult oskuslikule kondiitrile. Selles väites on omajagu tõtt, kuid tegelikult on makroonide valmistamine jõukohane igaühele.
Tõsi on see, et makrooni on äärmiselt kapriisne valmistada. Väga oluline on täpselt järgida makrooni retsepti, koguseid ja õpetusi. Hoolikalt tuleb järgida, et makroonide valmistamisel säiliksid nende kuju: pealt sile ning et talle tekiks alla krobeline jalg.
Seetõttu on makroon tõepoolest küpsetis, mida päris tunde järgi koostisaineid lisades valmistada ei saa. Makrooni retseptis on mõistlik kõik koostisoasad kaaluda, sest kui midagi on proportsioonist väljas, siis võib tulemuseks olla liiga vedel taigen või vastupidi liiga paks taigen. Pisiasju mida järgida on väga palju: munavalge on soovituslik jätta mõneks ajaks seisma kinnises anumas külmikusse ning kindlasti tuleb hoolitseda, et munavalge hulka ei satuks munakollast. Kui neid väikseid detaile mitte järgida, siis võib makroonide valmistamisel olla tulemuseks see, et näiteks makroon läheb pealt lõhki või makrooni jalg ei kerki jne, jne. Makroon on üldiselt üks üsna tujukas küpsis.
Makroonide ahju panemisel (ca 150 C kuumuses 15 min, võimalusel väldi pöördõhku) ära kindlasti lahku ahju juures, sest makroonid võivad kõrbeda väga ootmatult ja kiiresti.
Kokkuvõtvalt on makroonide valmistamisega aga nii nagu iga teise asjaga: mõned korrad harjutamist ning juba hakkavad välja tulema. Mõnedsajad korrad veel ja oled juba Ladurée vääriline makroonimeister 😉
