Kas te teate kedagi, kes teaks kedagi, kes ei armastaks hõrgutavat Pavlovat? Pavlova on võrratu beseepõhine maius, mis on krõbeda koorikuga ning seest pehme ja tavaliselt kaetud marjade ja vahukoorega. Imeline tasakaal magusa ja mittemagusa kerge hapukuse vahel. Oma nimetuse on Pavlova saanud vene baleriinilt Anna Pavlovalt. Sarnaselt graatsilisele slaavitarist baleriinile on ka Pavlova maiusena suhteliselt bravuurikas.
Pavlova ajalugu
Usutavasti loodi Pavlova maius just Anna Pavlova auks tema eelmise sajandi alguse Austraalia ja Uus-Meremaa ringreisil. Tõele au andes tuleb siiski tõdeda, et Pavlova taolise maiuse juured ulatuvad tegelikult ajas natukene kaugemale. Austraalias on dateeritud 1906 a. kreemikoogi nime all Pavlovaga sarnane maius, kuigi ta ei kandnud siis veel muidugi Pavlova nime. Selles vaimus Pavlova algupära taga ajades jõuame välja isegi kunagise Austria-Ungari keisririigi nn “Spanische windtorte” juurteni. Spanische windtorte ja Pavlova vahel on teatav sarnasus täiesti olemas. On kuidas on, igal juhul on teada, et esimene teadaolev retsept, mis kandis nimetust „Pavlova“ pärineb Austraaliast aastast 1926.
Pavlova valmistamine
Pavlova valmistamine ei ole teoorias tegelikult üldsegi keeruline .. aga praktika on muidugi midagi muud. Pavlova on üsna kapriisne – ta kipub lagunema ja murenema, mis teeb valmistamise tema lihtsuse juures üsna keeruliseks. Kuigi midagi kaelamurdvat siin ei ole, siis esimestel valmistamiskordadel tuleb ideaalne Pavlova välja väga vähestel õnnelikel.
Pavlova valmistamine sarnaneb besee valmistamisele. Munavalged, kuhu vahel lisatakse ka soola, vahustatakse kõvaks vahuks, lisades järk-järgult tuhksuhkurt. Happe lisamiseks kasutatakse kas sidrunhapet või muud vinegaardi/äädikat, maisijahu ja vanilje essentsi. Seejärel asetatakse Pavlova beseesegu küpsetuspaberile. Pavlova beseed küpsetatakse väga madalal kuumusel (100-125 °C) umbes paar tundi, misjärel on mõistlik jätta ta ahjus üleöö jahtuma ja kuivama.
Tavaliselt kaunistatakse Pavlovat vahukoore ja värskete pehmete puuviljade või marjadega (vaarikad, astelpaju, maasikad). Soovitavalt siiski kergelt hapukamate marjadega, mis tasakaalustavad Pavlova magusust. Kuna marjad võiksid olla värsked (mitte külmutatud), siis on siin ideaalsed erinevad hooajalised suvemarjad. Meil Eestis ongi Pavlova tegelikult tihti pigem selline suvemaius, aga tema algupärases kodus teisel pool maakera Austraalias ja Uus-Meremaal on Pavlova pigem jõuluaja maius – muidugi kui me räägime pelgalt traditsioonidest, sest Pavlova on tänaseks nii populaarne, et seda nauditakse üle maailma kõikjal ja igal aastaajal.
Ahjaa .. Pavlova tuleks serveerida koheselt, sest nii nagu staarbaleriinid, nii ka Pavlova ei armasta oodata millal ta saab lavale astuda.
Pavlova maailmarekordid
Muideks, maailma suurima Pavlova tiitlile on käinud võistlus juba pikemat aega. 1999 a. valmistati Wellingtonis, ühes Uus-Meremaa linnas asuvas Te Papa muuseumi sünnipäevaks 45 meetrine Pavzilla nimeline Pavlova. Selle rekordi purustasid 2005 a. märtsis Uus-Meremaa Hawke linna Tehnikaülikooli tudengid, kes venitasid Pavkong’i nimelise maiuse 64 meetriseks. 2010 a. Augustis valmistas Christchurchi linnas kokk nimega Aaron Campbell 50 ruutmeetrise pinnalaotusega Pavlova. Selle rekordi purustas omakorda 2018 a. maikuus norralasest kokk koos oma 35 abilisega ning valmistasid tervelt 85 ruutmeetrise Pavlova.
On nende maailma suurimate Pavlovatega kuidas on, siis kõige paremad Pavlovad valmivad muide Dulcinea kondiitrite käe all.
